Kontor. Toimub tarkvara versiooni uuendus. Kätte on jõudnud nädalavahetus, laupäeva viies öötund, kell näitab täpselt 04:18 kui teisest toast karjutakse:

Kas läheb veel kaua? Tahaks koju minna ja teeks siis sealt edasi! Lõunale jälle ei saanud minna, õhtusöök jäi ka vahele! Silmanägemine hakkab ära kaduma suurest näljast!

Nõrgematel hakkavad energiapuuduse tõttu juba mõned elutähtsatest organitest välja lülituma. Mina suudan esialgu veel vastu pidada.

Milles siis probleem? Miks ei ole taas suur osa inimestest nädalavahetust nautima läinud?

Järgnev vestlus toimus reede pärastlõunal umbes kella poole nelja ajal:

Reliisijuht: Kas uus versioon on nüüd paigaldusvalmis?

Projektijuht: Põhimõtteliselt küll. Testijad peavad nüüd vaid veel üle testima ja siis saab lukku panna!

Testijuht: Tegelikult peaks juba kõik tehtud olema ja võiks ära paigaldada! Mul on vaja varsti ära minna.

Projektijuht: Ma saan aru, et nüüd on siis kõik vead likvideeritud ja probleemid parandatud?

Arendusjuht: Põhimõtteliselt küll, aga see funktsionaalsus on siiski üpris tuksis…

Projektijuht: Mis mõttes tuksis?

Arendusjuht: Selles mõttes, et probleemide tegelikuks lahenduseks tuleks see funktsionaalsus uuesti teha

Projektijuht: Niii?

Arendusjuht: Aga kui see osa uuesti teha, siis keerab see tuksi A, U, P featuurid ja muu jura!

Projektijuht: Ee, aa, hmm! Aga kas praegu testitud versioonis on kõik probleemid lahendatud??

Arendusjuht: Praegune variant on sama, mis eile…

Projektijuht: ????

Testijuht: Ma pean nüüd kahjuks ära minema. Marta tegeleb selle teemaga edasi, kui mingeid probleeme peaks olema.

Edasi kujunes see vestlus selliselt, et kogu tiim istus laupäeva lõunani tööl. Parandati, testiti, parandati, testiti, vaieldi. Kuni ka kõige tugevamad hakkasid lõpuks kustuma ja mindi “mõneks” tunniks koju magama, et siis jätkata.

Esmaspäeva hommikul tuleb töötav lahendus kliendile üle anda.

Meie töökas kollektiiv tervitab Riigikogu, kes peab ka juba mitmendat nädalat järjest öösiti tööl käima, et enne aasta lõppu jõuaks opositisoon seaduseelnõud, nende seletuskirjad jms olulise ette loetud! Soovime edu ja jaksu.

PS. Avaldatud pool aastat hiljem, sest suure töökoormuse ja väsimuse tõttu oli ununenud vastavat nuppu vajutada.

European Agency for Safety and Health at Work poolt kokku pandud tööstressi teabelehes tuuakse näideid olukordadest, kus pinge võib muutuda stressiks ja üks neist on selline:

Z töötab mitmerahvuselise töötajaskonnaga IT-ettevõttes süsteemi projekteerijana. Ta saab head palka, tööülesanded on stimuleerivad ning ta on vaba kavandama oma ülesandeid nii nagu meeldib. Paraku on ettevõtte müügiosakond alla kirjutanud lepingule uue kompleksse tarkvarasüsteemi tähtaegse üleandmise kohta, mida tema ja talle alluv projektigrupp alles kavandavad.

Tuleb üsna tuttav ette varem siin kirjutatud lugudest.

Eriti haakub see näide looga, kus ettevõte müüs 4-5 kuud tehtavat tööd 4 nädalase projektina. Ja kui projekt oli juba 12 nädalat kestnud, kutsuti programmeerija kliendile selgitama, miks on projekt 8 nädalat üle tähtaja läinud.

Ei tea, kas mul võib ka selliste tööolude tõttu tööstress olla?

30839? Ei, see ei ole suvaline number randomi generaatorist! See on programmeerija keskmise kuupalk, nagu selgub E24 vahendusel avaldatud uuringust.

On eksitus arvata, et pangainimesed on Eesti kõige paremini tasustatud töötajad. Vale puha: tegelikult on hoopistükis programmeerijad siinkandi teenistustipus oma keskmiselt ligi 31 000-kroonise kuupalgaga.

Mis mõttes? Kas keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kes on keskmine programmeerija ja teebib oma keskmist palka e. 31000 krooni kuus? Mitu tundi nädalas peab töötama ja mida peab sellise raha saamiseks programmeerima?

Meie ettevõttes on parimad hetked need, mil kuu lõpus vaatab kontolt vastu umbes pool eelpool maintiud summast. Vahest on oht, et palk jääb üldse saamata.

Puhkepaus läbi, tuleb jätkata. Täiesti ebareaalse projektikomitees välja lubatud surmakriipsuni on jäänud vaid loetud tunnid.

Korraliku deadline driven development’i harrastaja õhtused rõõmud:

[22:12:22] M: milline hiilgav õhtu
[22:12:22] M: naist pole täna kodus
[22:12:26] M: saab progreda :D

Ühtlasi pean vabandama oma andunud fännide ees, et pole leidnud ligi pool aastat aega siin kirjutada!

Proovisime täna väledates arendusmetoodikates väga populaarset tegevust, mida nimetatakse paarisprogrammeerimiseks. See tähendab, et kaks tarkvaarendajat jagavad ühte arvutit ning kirjutavad programmikoodi korda mööda. Ekstreemsemates seltskondades on lausa nii, et üks arendaja kirjutab valmis läbikukkuva ühiktesti, millele tema paariline peab tööle panema. Ja siis vastupidi, teine kirjutab ühiktesti ja esimene kirjutab programmikoodi.

Meil kukkus see välja veidi teistmoodi. Üks mees programmeeris ja teine istus jõude ja mölises. Mõnes mõttes sarnanes see langevarjutandemhüppele, kus üks osapool teeb kõik vajaliku ära, et teine saaks vabalangemist nautida. Sarnasust silmas pidades hakkasime seda nimetama tandemprogrammeerimiseks.

Rajaleidja lehel kirjeldatakse programmeerija tööd ehedas “deadlinedrivendevelopment” stiilis:

Programmeerijad töötavad mugavas kontoriruumis arvutiga. Enamasti on töö seotud kindlate tähtaegadega, mistõttu töötatakse sageli ka nädalavahetustel ja pikalt ühtejutti. 

Suvi on tore aeg – õues on soe! Kontoris on veel soojem!

Tööd on võimalik teha kella 11ni, peale seda hakkab päike aknast sisse paistma ja kütab kontori nii kuumaks, et siin on võimatu olla. Ja nagu lõunapoolsetest akendest veel vähe oleks. Meie ruumid asuvad ka viimasel korrusel, mida katab plekkkatus kuhu peale on pandud must tõrvapapp. Tõeline ökosaun! Marek Strandberg annaks selle projekteerijale kindlasti diplomi, et päikeseenergiat on nii hästi ära kasutatud.

Mingit head lahendust ei ole kah probleemi leevendamiseks. Akende avamine ei aita, sest õhk ju ei liigu ja jahedat õhku ei ole kusagilt peale tulemas. Mingisugune hädine propeller ajab küll natuke õhku ringi, aga sellest ei ole eriti kasu. Mõni hetk tagasi vaatasin huvi pärast palju meil toas olev termomeeter näitab. “Kõigest” 35 kraadi – “meeldivalt soe”.

Konditsioneeri lubati juba eelmisel suvel, aga kuna ost venis ja sügiseks oli vajadus selle järele kadunud, siis saame nautida sooja suve ka sel aastal. Mõni päev tagasi ülemusega vesteldes lubas ta, et kohe-kohe saame konditsioneeri kätte ja olukord läheb paremaks. Muidu võibolla isegi usuks, aga juba mai alguses rääkis ta sama juttu!

Vahepeal on küll tunne, et töötan pigem sauna testija kui programmeerijana. Kuid vaatame asja positiivset poolt – CV’s saab praegust olukorda kenast ära kasutada märkides tugevateks küljeks “hea kuumataluvuse”.