Kontor. Toimub tarkvara versiooni uuendus. Kätte on jõudnud nädalavahetus, laupäeva viies öötund, kell näitab täpselt 04:18 kui teisest toast karjutakse:

Kas läheb veel kaua? Tahaks koju minna ja teeks siis sealt edasi! Lõunale jälle ei saanud minna, õhtusöök jäi ka vahele! Silmanägemine hakkab ära kaduma suurest näljast!

Nõrgematel hakkavad energiapuuduse tõttu juba mõned elutähtsatest organitest välja lülituma. Mina suudan esialgu veel vastu pidada.

Milles siis probleem? Miks ei ole taas suur osa inimestest nädalavahetust nautima läinud?

Järgnev vestlus toimus reede pärastlõunal umbes kella poole nelja ajal:

Reliisijuht: Kas uus versioon on nüüd paigaldusvalmis?

Projektijuht: Põhimõtteliselt küll. Testijad peavad nüüd vaid veel üle testima ja siis saab lukku panna!

Testijuht: Tegelikult peaks juba kõik tehtud olema ja võiks ära paigaldada! Mul on vaja varsti ära minna.

Projektijuht: Ma saan aru, et nüüd on siis kõik vead likvideeritud ja probleemid parandatud?

Arendusjuht: Põhimõtteliselt küll, aga see funktsionaalsus on siiski üpris tuksis…

Projektijuht: Mis mõttes tuksis?

Arendusjuht: Selles mõttes, et probleemide tegelikuks lahenduseks tuleks see funktsionaalsus uuesti teha

Projektijuht: Niii?

Arendusjuht: Aga kui see osa uuesti teha, siis keerab see tuksi A, U, P featuurid ja muu jura!

Projektijuht: Ee, aa, hmm! Aga kas praegu testitud versioonis on kõik probleemid lahendatud??

Arendusjuht: Praegune variant on sama, mis eile…

Projektijuht: ????

Testijuht: Ma pean nüüd kahjuks ära minema. Marta tegeleb selle teemaga edasi, kui mingeid probleeme peaks olema.

Edasi kujunes see vestlus selliselt, et kogu tiim istus laupäeva lõunani tööl. Parandati, testiti, parandati, testiti, vaieldi. Kuni ka kõige tugevamad hakkasid lõpuks kustuma ja mindi “mõneks” tunniks koju magama, et siis jätkata.

Esmaspäeva hommikul tuleb töötav lahendus kliendile üle anda.

Meie töökas kollektiiv tervitab Riigikogu, kes peab ka juba mitmendat nädalat järjest öösiti tööl käima, et enne aasta lõppu jõuaks opositisoon seaduseelnõud, nende seletuskirjad jms olulise ette loetud! Soovime edu ja jaksu.

PS. Avaldatud pool aastat hiljem, sest suure töökoormuse ja väsimuse tõttu oli ununenud vastavat nuppu vajutada.

Sattusin hiljuti googeldamise käigus lugema magistritööd infosüsteemi strateegilise analüüsi teemal.

Töös hakkas silma huvitav lõik:

Käesolevas töös on infosüsteemi tarkvara-arenduse mahu hindamiseks
kasutatud vaadeldava ettevõtte tarkvara-arenduse osakonna analüütiku kaasabi, kellega
koostöös määrati kasutuslugude keerukusastmed ning sellest tulenev realiseerimise maht.

Raske oli loetut uskuda – mahu hindamiseks .. kasutatud .. analüütiku kaasabi, kellega määrati .. realiseerimise maht.

Loodetavasti ei olnud tegemist reaalse projektiga, vastasel juhul oleks projektist kindlasti kujunenud tüüpiline näide DDD metoodika rakendamisest.

Päevariim:

Tulemas on reliis,
järjekordne kriis.

Arutasime kolleegidega lõunalauas järgmise reliisi teemadel, mille käigus kerkis üles küsimus – millal oli viimane reliis, mis polnud järjekordne kriis? Peale mõningast meenutamist pidime tunnistama fakti, et keegi meist ei ole midagi sellist kunagi kogenud.

Edukas reliis – on see võimalik? Optimistlikumad arvasid, et see on võimalik. Pessimistlikumad jäid seisukohale, et see on müüt.

Olgugi, et võimalikkuse osas jäime eriarvamusele, jõudsime siiski ka ühe kokkuleppeni. Tulevikus *hakkame reliisiharusid nimetama RELEASE_1, RELEASE_2 jne. asemel CRISIS_1, CRISIS_2.

* Kui protsessid, protsessi- ja reliisijuhid vahele ei sekku.

European Agency for Safety and Health at Work poolt kokku pandud tööstressi teabelehes tuuakse näideid olukordadest, kus pinge võib muutuda stressiks ja üks neist on selline:

Z töötab mitmerahvuselise töötajaskonnaga IT-ettevõttes süsteemi projekteerijana. Ta saab head palka, tööülesanded on stimuleerivad ning ta on vaba kavandama oma ülesandeid nii nagu meeldib. Paraku on ettevõtte müügiosakond alla kirjutanud lepingule uue kompleksse tarkvarasüsteemi tähtaegse üleandmise kohta, mida tema ja talle alluv projektigrupp alles kavandavad.

Tuleb üsna tuttav ette varem siin kirjutatud lugudest.

Eriti haakub see näide looga, kus ettevõte müüs 4-5 kuud tehtavat tööd 4 nädalase projektina. Ja kui projekt oli juba 12 nädalat kestnud, kutsuti programmeerija kliendile selgitama, miks on projekt 8 nädalat üle tähtaja läinud.

Ei tea, kas mul võib ka selliste tööolude tõttu tööstress olla?

On ammuteada tõde, et programmeerija tööülesannete hulka kuulub pidev ennustamine ja kõikvõimalike olematute probleemidega arvestamine või nende lahendamine.

Alljärgnev on eluline näide ühest sellisest hetkest tarkvaraarendaja igapäevatöös.

13:17 <n> kas sa saaksid mulle mõned kasutuslood saata?
13:17 <n> proovin siis analüüsida
13:17 <n> ja sinu vajadusi ette aimata
13:18 <n> mul on üks selline task ühes projektis, ette näha võimalus, et kunagi peab integreerima ühe teise süsteemiga
13:18 <n> seda süsteemi veel pole, keegi ei tea milline see tuleb, aga võimaluse peaks ette nägema
13:27 <w> sellised ülesanded on lahedad
13:27 <n> see task võttis pmõtselt 1 sekund aega
13:27 <w> ignore lihtsalt?
13:27 <n> mhmh
13:28 <n> ma nägin ette, et kunagi on vaja midagi teha

Tavaliselt nii hästi ei lähe, et ettenägemiste peale kulub vaid sekund. Enamasti kulub selliste asjade peale kuid, kui mitte aastaidki. Ma usun, et meie ettevõttes oleks kulutatud suur osa projekti ajast liideste loomisele, mille abil ehk kunagi tulevikus tehtav teine süsteem võib-olla kuidagi siduda. Ja projekt aina venib ja venib …

Tahaks aegelda! Aga ei saa! Surmakriips tungib iga hetkega üha lähemale!

Aegel, täielik aegel …

Nõnda kõlaks siinse veebipäeviku tunnuslause.

Väljapakutud sõna – aeglema
Olemasolev sõna – tšillima, hängima
Selgitus – mõnusasti aega veetma

Allikas: Sõnause tulemused – esitatud sõnad

Kohtumine ülitähtsa kliendiga. Projektijuht rõhutas korduvalt just selle kliendi tähtsust meie ettevõttele. Ja seekord kutsuti sellele kohtumisele ka mind – tavalist programmeerijat! Tundus ülimalt veider, sest selliseid asju ei juhtu iga päev, mil tarkvaraarendajaid kliendiga kohtuma lubatakse kutsutakse.

Koosolekule olid lisaks minule, analüütikule ja meie projektijuhile kohale tulnud ka kliendipoolne projektijuht, nende IT juht või midagi sarnast.

Pole vist väga suureks üllatuseks, kui ma ütlen nüüd, et selle kokku saamise eesmärgiks oli lubatud tähtaja ületamine. Vestlus kulges alljärgnevalt.

Kliendi projektijuht: “Kokkulepitud tähtajast on möödunud 8 nädalat ning tulemust ei ole veel kusagil?!”
Mina (mõttes): “Ah? 8 nädalat? Mis asja?”
Meie projektijuht: “Jah, me mõistame täielikult Teie pahameelt, aga me anname endast parima, et järgmise nädala lõpuks asjad valmis saaks”
Mina (mõttes, seekord veel valjumalt): “???”
Kliendi IT juht: “Meile tundus isegi 4 nädalat väga pika tähtajana tööle, mida on võimalik ära teha 1 nädalaga!”

Siis jooksis minu juhe kokku. Millisest ühe nädalasest projektist nad räägivad? See millega tuleb veel vähemalt 8 nädalat tööd teha? Või on mind kogemata vale projekti kohtumisele kutsutud? Kohtumine jätkub.

Meie projektijuht (mulle otsa vaadates): “Ole hea ja seleta Jürile, mis takistused meil selle projektiga, et sellega nii kaua veninud on?!”

Vaatan talle kõigepealt suure hämminguga otsa ja peas kõmiseb “… nii kaua veninud on?“. End veidi kogununa üritan midagi seletada, et miks minu hinnangul 4-5 kuuline projekt (selle jätan igaksjuhuks välja ütlemata) ei saanud ei nelja ja veel vähem ühe nädalaga valmis.

Peale koosolekut projektijuhilt küsides, et kuidas oli minu pakutud 4-5 kuust saanud neli nädalat, sain äärmiselt lakoonilise vastuse: “Me pidime selle kliendi omale saama ja muidu poleks nad nõus olnud!”

Ma ei mõista miks ta üldse vaevus mu käest hinnangut küsima, kui lõpuks nagunii lubati välja mingi suvaline kliendile sobilik tähtaeg, mida pole võimalikki täita?

30839? Ei, see ei ole suvaline number randomi generaatorist! See on programmeerija keskmise kuupalk, nagu selgub E24 vahendusel avaldatud uuringust.

On eksitus arvata, et pangainimesed on Eesti kõige paremini tasustatud töötajad. Vale puha: tegelikult on hoopistükis programmeerijad siinkandi teenistustipus oma keskmiselt ligi 31 000-kroonise kuupalgaga.

Mis mõttes? Kas keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kes on keskmine programmeerija ja teebib oma keskmist palka e. 31000 krooni kuus? Mitu tundi nädalas peab töötama ja mida peab sellise raha saamiseks programmeerima?

Meie ettevõttes on parimad hetked need, mil kuu lõpus vaatab kontolt vastu umbes pool eelpool maintiud summast. Vahest on oht, et palk jääb üldse saamata.

Puhkepaus läbi, tuleb jätkata. Täiesti ebareaalse projektikomitees välja lubatud surmakriipsuni on jäänud vaid loetud tunnid.

Väljavõte projektikomitee protokollist (24. september 2010):

… ja funktsionaalsus X saab live‘i minekuks valmis järgmise nädala esmaspäeval-teisipäeval!

Kas pole mitte vahva, kui sinu eest lubatakse välja võimatuid surmakriipsusid? Funktsionaalsus X on vähemalt 2 nädala töö, mis peab tehtud saada 2-3 päevaga!

Ahjaa, väljas on jälle sügis, inimesed on puhkustelt tagasi ning tööd tuleb järjest juurde. Sügiseti on õhtud ja tööpeävad väga tihedas korrelatsioonis – mõlemad pikenevad ühtlases tempos!

Korraliku deadline driven development’i harrastaja õhtused rõõmud:

[22:12:22] M: milline hiilgav õhtu
[22:12:22] M: naist pole täna kodus
[22:12:26] M: saab progreda :D

Ühtlasi pean vabandama oma andunud fännide ees, et pole leidnud ligi pool aastat aega siin kirjutada!