Ära kukkunud projekti asemel (palgapäev saab olema üllatus, sest siiani ei ole ma teada saanud mis palgast saab) anti mulle täna uus, millele tahaks väikese nurga siin blogis pühendada.

Projektidokumentatsioon, nagu alati, oli üsna mahukas ja kasutu, aga selle järgi ei tundunudki asi väga hull. Põnevamaks läks siis, kui sain kätte koodi kuhu see uus projekt lisada tuli. Arvake ära milline see oli olemasoleva projekti struktuur?

/
  img/
    *.jpg|gif
  script/
     *.js
  index.php

Ja see ainus php fail (index.php) oli 14 829 rida pikk! Täis arusaamatut ning täiesti struktureerimata koodi.

Kusagilt algab php kood, kusagil echotakse html, kusagil lõpetatakse ära php tag ja kirjutatakse lihtsalt htmli. if/for/while blokid on aegajalt 14-15 korda teineteise sisse nestitud (keegi teab head vastet eesti keeles?). Kõik kohad on täis mingeid muutujaid, mis hoiavad endas olekut. Mõistlikest muutujate ja funktsioonide nimedest ei maksa rääkidagi – $x, $asd, $lol, $lehmakook … Mõnes kohas on näha, et eelmised progejad on kuulnud objekt orienteeritud programmeerimisest ja teinud mõned klassid staatiliste funktsioonide grupeerimiseks.

Oma töös olen varemgi kokku puutunud sarnase OFP (one file programming) lähenemisega, mis ei ole PHP maailmas üldse mitte haruldane nähtus. Aga seekordne on ikka uskumatu leid. Üritasin täna sellesse süveneda, aga see osutus lootusetuks, sest täiesti võimatu oli sellest koodist aru saada ja ka sellest kuidas selline asi üldse töötada saab.

Ma näen juba oma järgmist ebaõnnestunud projekti. Loomulikult anti ka väga “mõistlik” tähtaeg sellele, mida minuga ei vaenunud keegi kooskõlastama – aitäh!

PS. OFP on ise välja mõeldud termin ja seda ei pruugi leida teaduslikus kirjanduses.

Nädalavahetusel oli õues võrratult ilus ja soe ilm, paraku möödus see siiski suuremalt jaolt jahedas ja poolhämaras kontoris andes endast kõik, et juba ligi kuu aega tähtajast üle läinud projekti päästa.

Kahjuks siiski kõike ei jõudnud eile õhtuks ära lõpetada ja täna hommikuks oli tulemus käes. Klient helistas ja ütles, et nemad enam oodata ei jõua ja projekti ei taha! Raha lubati ka maksmata jätta, sest nad pole mitte midagi töötavat saanud selle eest.

Viimane kord, kui selline asi juhtus, jäeti meile palk maksmata. Ma tõsiselt loodan, et sel korral nii õnnetult ei lähe, vähemalt pool palka võiks ikka saada. Kuidagi halb tunne on, sest tegelikult oleksin võinud natuke rohkem pingutada ja siis oleks jõudnud asjad ka õigeks ajaks valmis!

Saadan nüüd projektijuhile kirja ja küsin mis edasi saab …